Kodulehele tulemas traditsiooniline mulgimenüü. Menüü on koostatud toitudest mida õpetati 18 sajandi lõpus, 19 sajandil ja 20 sajandi alguses Polli peretütarde koolis, kus käis peremehe vanaema Hilda. Hiljem on unikaalsed retseptid kirja pannud ja taaselustanud peremehe ema Maaja. Polli peretütarde koolis õpetati noori tüdrukuid töötama mõisate köökides. Sellest kujunes välja eriline Mulgiköök, kus on suured mõjutused Saksa, Prantsuse ja Vene köökidest.
Pereema Maaja kirjeldab:
Minu üks esimestest elamustest Mulgi taluperenaiste oskustest ulatub 60 a. tagusesse aastavahetusse. Jõulu teisel pühal sündis kodus minu noorem vend Tarmo.
Oli kombeks, et kõik oma küla talude perenaised käivad ära katsikul paari nädala jooksul. Poisi puhul toodi kaasa suur kringel. Kringleid kogunes palju ja vanaema hoidis neid jahedas toas laual. Iga uue katsikulise tulekul lõikas ta ka viilud eelmistest kringlitest. Iga kringel oli erineva maitsega, värvuse ja kujuga. Üks hästi kollane, teine mure, kolmas hästi vetruv, mõnel eriti ilus palmik. Vesteldi omavahel maast ja ilmast, talutöödest, imetleti ja kiideti ema ja beebit ja räägiti kuidas tema kringlit tegi , mis ajast tal see safran(kõige kallim Prantsuse värv- ja maitseine) hoitud on, kui palju pani mune ja võid, missugune oli jahu, kuidas ahi küpsetas. Tajusin, et pole tähtis, et kõik kringlid oleksid ühtemoodi, just see mitmekesisus oli elamust tekitav ja vastuvõetav ka katsikulistele.
See oli minule 8.aastasele tüdrukule põnev kuulata ja meeles ka praeguseni.
järgneb....